Käesolevas artiklis vaatame üle kõik punktid, mis on olulised. Olgu selleks töötuskindlustushüvitise suurus või hoopis, kuidas seda makstakse.

Mis on töötuskindlustushüvitis?

Töötuskindlustushüvitis on rahaline toetus, mida makstakse inimestele, kes on kaotanud töö ja otsivad uut töökohta. Selle eesmärk on aidata töötul katta igapäevaseid kulutusi, kuni ta leiab uue töö. Hüvitist maksab Töötukassa ning selle saamiseks peab inimene olema enne töötuks jäämist kindla aja jooksul töötanud ja töötuskindlustusmakseid tasunud.

See toetus annab töötule aega ja kindlustunde, et leida sobiv töö, ilma et peaks kohe rahaliste raskustega silmitsi seisma. Hüvitise suurus sõltub varasemast sissetulekust ning seda makstakse teatud aja jooksul. Hüvitise saamiseks tuleb end töötuna arvele võtta ja aktiivselt tööd otsida. Töötuskindlustushüvitis aitab inimestel raskel perioodil hakkama saada ning toetab majanduslikku stabiilsust.

Kellel on õigus saada töötuskindlustushüvitist?

Töötuskindlustushüvitise saamiseks peab inimene olema enne töö kaotamist töötanud vähemalt 12 kuud viimase 36 kuu jooksul ning tasunud töötuskindlustusmakseid. Hüvitist on võimalik saada juhul, kui tööleping lõppes tööandja algatusel koondamise tõttu, tööandja tegevuse lõppemise tõttu või kui tähtajaline leping lõppes tavapäraselt. Samuti on õigus hüvitisele, kui inimene lahkub töölt mõjuval põhjusel, näiteks tervislikel põhjustel.

Hüvitist ei saa, kui inimene lahkub töölt omal soovil või poolte kokkuleppel (v.a mõjuvad põhjused), kui ta on vallandatud distsiplinaarrikkumise tõttu või kui ta ei ole olnud kindlustatud töötaja vähemalt 12 kuud. Samuti ei maksta hüvitist, kui inimene asub kohe uuele tööle või ei registreeri end töötukassas töötuna. Õiguse kontrollimiseks tuleb end töötuna arvele võtta ja järgida töötukassa nõudeid.

Kuidas taotleda töötuskindlustushüvitist?

Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks tuleb esmalt end töötuna arvele võtta Eesti Töötukassas. Seda saab teha kas e-töötukassas või lähimas Töötukassa esinduses.

Samm-sammult juhend:

• Registreeri end töötuna – seda saab teha töötukassa veebilehel või kohapeal.
• Esita taotlus – pärast registreerimist saab esitada töötuskindlustushüvitise taotluse e-töötukassas või töötukassa kontoris.
• Esita vajalikud dokumendid – näiteks töölepingu lõppemise alusdokument ja pangakonto andmed.
• Oota otsust – töötukassa vaatab taotluse läbi kuni 30 päeva jooksul ja teavitab otsusest.

Peamised vead:

• Taotluse esitamata jätmine pärast töötuna registreerimist.
• Puuduvad või valed dokumendid.
• Töölepingu lõppemine tingimustel, mis ei anna õigust hüvitisele (nt omal soovil lahkumine).

Töötuskindlustushüvitise avalduse saab esitada e-töötukassa kaudu, endale sobivas töötukassa osakonnas või telefoni teel. Töötuskindlustushüvitise taotlemisel e-töötukassa kaudu tuleb elektroonselt täita töötuna arvele võtmise avaldus ja töötuskindlustushüvitise avaldus.

Töötuskindlustushüvitise suurus

Töötuskindlustushüvitise suurus sõltub töötaja varasemast palgast ja töötuskindlustusmaksetest. Hüvitist makstakse maksimaalselt 180 päeva või 270 päeva, kui inimene on töötanud üle 56 kuu enne töötuks jäämist.

Hüvitise suurus ajaperioodi lõikes:

• Esimesed 100 päeva: 50% kindlustatu varasemast keskmisest töötasust.
• Alates 101. päevast: 40% varasemast töötasust.

Kuid hüvitise summa ei saa olla väiksem kui kehtestatud alammäär, mis 2024. aastal on umbes 365 eurot kuus.

Töötuskindlustushüvitise arvutamine

Töötuskindlustushüvitise arvutamine põhineb töötaja eelmisel sissetulekul ja kehtivatel määradel. Hüvitist makstakse kahes osas:

Keskmine töötasu arvutatakse eelmise 12 kuu töötasude põhjal enne töötuks jäämist.

Näidis arvutuskäik

Oletame, et töötaja keskmine töötasu oli 1500 eurot kuus:

Esimesed 100 päeva: 1500 × 50% = 750 eurot kuus

Alates 101. päevast: 1500 × 40% = 600 eurot kuus

Kui töötajal on õigus hüvitisele 180 päeva, saab ta kokku umbes 6750 eurot enne maksude mahaarvamist. Täpne summa sõltub individuaalsetest maksudest ja muudest teguritest.

Mis vahe on töötuskindlustushüvitisel ja töötutoetusel?

Töötuskindlustushüvitis ja töötutoetus on mõlemad toetused, mida makstakse töötuks jäänud inimestele, kuid nende tingimused, suurus ja maksmise kestus on erinevad.

Töötuskindlustushüvitis

Töötuskindlustushüvitist makstakse neile, kes on enne töö kaotamist töötanud ja maksnud töötuskindlustusmakseid vähemalt 12 kuud viimase 36 kuu jooksul. Hüvitise suurus sõltub inimese varasemast sissetulekust:

• Esimesed 100 päeva makstakse 50% varasemast keskmisest töötasust
• Alates 101. päevast makstakse 40% keskmisest töötasust
• Hüvitist makstakse kuni 180 päeva või erijuhtudel 210 või 360 päeva.

Töötutoetus

Töötutoetus on madalama määraga toetus neile, kes ei kvalifitseeru töötuskindlustushüvitisele. Selle saamiseks peab inimene olema enne töötuks jäämist töötanud vähemalt 180 päeva viimase 12 kuu jooksul. Töötutoetus on kindla suurusega ning ei sõltu eelnevast palgast.

Hetkel on töötutoetus kuni 350 eurot kuus, ja seda makstakse kuni 270 päeva.

Peamine erinevus

Töötuskindlustushüvitis on suurem ja sõltub varasemast sissetulekust, samas kui töötutoetus on fikseeritud ja väiksem.

Korduma kippuma küsimused

Kui kaua saab töötuskindlustushüvitist saada?

Töötuskindlustushüvitist saab sõltuvalt kindlustusstaažist 180, 210 või 360 päeva. Kui inimene on töötanud alla viie aasta, makstakse hüvitist 180 päeva. Kui tööstaaž on 5–10 aastat, saab hüvitist 210 päeva. Üle 10-aastase staažiga inimestele makstakse seda 360 päeva.

Kas töötuskindlustushüvitis on maksustatav?

Jah, töötuskindlustushüvitis on maksustatav. Sellelt peetakse kinni tulumaks, kuid sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakset ei arvestata. Kui inimesel on kehtiv tulumaksuvabastus, saab seda hüvitisele rakendada. Täpse kinnipeetava summa saab teada, arvestades isiklikku maksuvaba tulu määra.

Kas vabakutselised saavad töötuskindlustushüvitist?

Vabakutselised üldjuhul ei saa töötuskindlustushüvitist, kuna nad ei ole töötuskindlustusega kaetud. Hüvitist saavad ainult töötajad ja avalikud teenistujad, kelle eest on makstud töötuskindlustusmakseid. Kui vabakutseline on tegutsenud FIE-na või projektipõhiselt, võib ta taotleda töötutoetust, kui tingimused on täidetud.