Õppepuhkus on Eesti töölepingu seaduses sätestatud õigus, mis võimaldab töötajal võtta vaba aega õpinguteks. See on oluline tugi neile, kes soovivad end arendada, karjääriredelil edasi liikuda või ümber õppida uuele erialale.

Õppepuhkusele on õigus töötajal, kes:

• Õpib põhihariduse, keskhariduse, kõrghariduse või kutsehariduse tasemel;
• Osaleb täiskasvanuhariduse või täiendusõppe programmis, mis on riiklikult tunnustatud;
• Esitab õppeasutuse kinnituse, mis tõendab tema osalust õppetöös.

See tähendab, et ka siis, kui töötaja on alustanud esimest korda kutseõpet või lõpetab hilisemas eas gümnaasiumi, on tal seaduslik õigus kasutada õppepuhkust.

Oluline on mõista, et õppepuhkust saab taotleda olenemata töötaja vanusest või varasemast haridustasemest – oluline on, et tegemist oleks akrediteeritud õppeasutusega.

Õppepuhkuse kasutamine

Õppepuhkuse taotlemine ja kasutamine toimub paindlikult – töötaja võib selle jagada mitmeks osaks või võtta korraga tervikuna. Samuti ei ole keelatud kasutada õppepuhkust erinevate tööandjate juures, kui töötaja töötab mitmes kohas.

Näiteks võib töötaja võtta 10 päeva kevadsemestril eksamiteks ja ülejäänud 10 sügisel seminaritöö kirjutamiseks. Või jagada 20 päeva kolme või nelja osaks, sõltuvalt õppekoormusest ja kooli ajakavast.

Tööandjale tuleb kindlasti esitada õigeaegne avaldus koos õppeasutuse kinnitusega, mis tõendab, et töötaja on õiguslikult õppetegevuses osaleja. See lihtsustab tööandjal otsuse tegemist ja väldib hilisemaid arusaamatusi.

Kui palju õppepuhkust saab?

Igal töötajal on kalendriaastas õigus:

• kuni 30 kalendripäeva õppepuhkust, millest
• 20 päeva on tasustatud õppepuhkus;
• lisaks kuni 15 päeva tasustamata puhkust lõpueksamiteks või lõputöö kirjutamiseks.

Need päevad on mõeldud töötaja toetamiseks õppetsüklite lõpus, kus koormus on tavapärasest suurem. Tasustamata osa võib samuti jagada osadeks, näiteks 5 päeva eksamiteks detsembris ja 10 kevadeks lõputöö esituseks.

Pane tähele, et õppepuhkust ei saa edasi kanda järgnevasse aastasse – kui sa seda ei kasuta, kaob see võimalus. Seetõttu tasub juba aasta alguses planeerida, millal õppepuhkust kasutada.

Kas õppepuhkus on tasustatud?

Kõik töötajad, kellel on õigus õppepuhkusele, saavad tasustatud õppepuhkust kuni 20 kalendripäeva ulatuses. Selle eest maksab tööandja töötajale keskmist töötasu, mis arvutatakse viimase kuue kuu sissetuleku alusel.

Juhul kui töötaja vajab puhkust rohkem kui 20 päeva, on järgmised päevad tavaliselt tasustamata, välja arvatud juhul, kui tööandja on nõus neid siiski hüvitama.

Erandlikel juhtudel võib olla tegemist ka täiendava rahastusega riigi poolt – näiteks juhul, kui töötaja osaleb tööandja algatusel toimuvatel kursustel või täiendusõppes, mille kulud kannab osaliselt või täielikult riik.

Samuti on mõnes sektoris tavaks, et tööandja pakub täiendavaid tasulisi koolituspäevi tööalaseks arenguks. Need päevad ei kuulu seadusejärgse õppepuhkuse alla, kuid võivad töötajat toetada õppeperioodil.

Kuidas taotleda õppepuhkust?

Õppepuhkuse taotlemine on lihtne, kuid nõuab ettenägelikkust. Töötaja peab:

1. Esitama avalduse tööandjale vähemalt 14 päeva enne soovitud puhkust;

2. Kaasa lisama õppeasutuse tõendi, mis kinnitab õppija staatust ja õppeperioodi;

3. Vajadusel kooskõlastama täpsed kuupäevad tööandjaga, kui need võivad mõjutada tööprotsessi.

Tööandjal on kohustus õppepuhkus anda, kui kõik tingimused on täidetud. Kui tööandja keeldub puhkust andmast või viivitab põhjendamatult, on töötajal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni või tööinspektsiooni poole.

Selleks, et vältida arusaamatusi, on mõistlik kõik dokumendid vormistada kirjalikult ja säilitada koopiad.

Mida tööandja peab tegema?

Tööandjal on seadusest tulenevad kohustused:

• Lubada töötajal kasutada õppepuhkust vastavalt seadusele;
• Tasuda õigeaegselt 20 tasustatud päeva eest töötasu;
• Mitte seada takistusi õppepuhkuse kasutamisele, näiteks diskrimineerimise või vähendatud töömahu näol;
• Vajadusel pidada tööaja arvestust ja lisada puhkuseperiood töölepingusse või arvestussüsteemi.

Kui tööandja ei järgi neid kohustusi, võivad sellele järgneda tööõiguslikud sanktsioonid ja töötaja õiguste rikkumised.

Õppimine ei tohiks olla karistatav – vastupidi, enesetäiendamine ja elukestev õpe aitavad kaasa töötaja arengule, millest võidab ka tööandja.

Kokkuvõte

Õppepuhkus on oluline tööriist kõikidele täiskasvanud õppijatele – see toetab karjääri, isiklikku arengut ja aitab saavutada hariduslikke eesmärke ilma tööturult lahkumata.

Seadus annab õiguse kuni 30 päeva puhkuseks aastas, millest 20 on tasustatud. Korralik planeerimine, õigel ajal taotlemine ja tööandjaga koostöö tagavad, et saad keskenduda õppimisele rahulikult ja tulemuslikult.

Kui aga tunned, et õppimisega kaasnevad rahalised piirangud, siis Creditea krediidikonto aitab neid lühiajalisi kulusid paindlikult katta. Teadlik planeerimine ja usaldusväärne rahaline partner võivad sinu õppeteekonna muuta palju sujuvamaks.