Lühidalt võib öelda, et automaks koosneb kahest osast: registreerimistasust ja aastamaksust. Kui soovid saada rohkem teada, kuidas neid arvutatakse ning kellele need kehtivad, siis meie artiklis on kõik lahti seletatud.

Automaksust lähemalt

Kui oled sõiduki omanik, siis peaksid enda jaoks selgeks tegema kaks erinevat maksu. Esiteks on registreerimismaks ning teisalt aastamaks. Ühe puhul on tegemist ühekordse tasuga ja teine on igal aastal korduv makse. Järgnevatest punktidest saad juba täpsema informatsiooni.

Aastamaks

Aastamaksu peavad tasuma kõik liiklusregistris registreeritud sõidukite omanikud või vastutavad kasutajad. Maksu suurus sõltub sõiduki tüübist, vanusest, CO₂ heitkogusest ja täismassist. Näiteks sõiduautode (M1-kategooria) aastamaks koosneb baasosast (50 eurot), CO₂ heite osast ja massiosast, mis rakendub, kui sõiduki täismass ületab 2 tonni.

Täiselektriliste sõiduautode puhul arvestatakse massiosa alates 2,4 tonnist. Kaubikute (N1-kategooria) aastamaks sisaldab baasosa (50 eurot) ja CO₂ heite osa. Täiselektriliste kaubikute aastamaks on 30 eurot. Vanematel sõidukitel on maksusoodustused; näiteks vähemalt 20 aastat vanade sõidukite aastamaks piirdub baasosaga. Aastamaksu kogub Maksu- ja Tolliamet, kes väljastab maksuteate hiljemalt 15. veebruariks..

Registreerimismaks

Registreerimismaks on tasu, mida tuleb maksta sõiduki registreerimisel Eestis. Seda tuleb tasuda siis, kui sõiduk registreeritakse esmakordselt Eestis. Samuti tuleb maksta registreerimismaks, kui sõiduki andmed muutuvad, näiteks kui muudetakse sõiduki omadusi (nt mootori vahetamine).

Maksu suurus sõltub sõiduki tüübist ja muudest omadustest, näiteks täismassist ja CO₂ heitkogusest. Näiteks täiselektrilistele sõidukitele on maksumäär madalam. Registreerimismaksu tuleb maksta ainult üks kord sõiduki registreerimisel.

Automaksu eesmärk ja mõju

Automaksu eesmärk on vähendada saastekogust ja motiveerida inimesi kasutama keskkonnasõbralikke sõidukeid. Uus maksumuudatus soodustab madalama CO₂ heitega sõidukite kasutamist, julgustades inimesi valima elektrilisi ja madala heitega autosid. Seda saab pidada osaks laiemast keskkonnapoliitikast, mille eesmärgiks on linnade õhusaaste vähendamine ja kliimaeesmärkide täitmine.

Automaksu teine eesmärk on suurendada riigi eelarve tulusid, mis aitavad rahastada infrastruktuuri projekte, teede hooldust ja keskkonnainvesteeringuid. Maksu kogumine toimub sõiduki registreerimise või omandivahetuse käigus, võimaldades riigil saada täiendavat tulu. Maksu suurus sõltub sõiduki omadustest, nagu vanus ja CO₂ heide, mis motiveerib omanikke tegema keskkonnasõbralikke valikuid ja panustama rohelisse tulevikku.

Automaksu erandid

Automaks ei kehti kõigile sõidukitele. Erandid on kehtestatud peamiselt keskkonnasõbralikele sõidukitele ja vanematele autodele. Näiteks ei pea täiselektrilised sõidukid automaksu maksma, kuna need ei tekita heitgaase ega ole keskkonnale koormavad. Samuti on erandeid sõidukitele, mis on vanemad kui 20 aastat, kuna nende CO₂ heide ja kasutegur on väiksem.

Lisaks on automaksu erandid sõidukitele, mis on mõeldud erivajadustega inimestele või sõidukitele, mida kasutatakse teadus-, haridus- või kultuuriotstarbel.

Mõned teised erandid võivad olla seotud ka sõiduki spetsiaalse kasutusotstarbe, näiteks pääste- või hädaolukorras kasutatavate sõidukitega. Kõiki erandeid käsitleb täpsemalt seadus, mis reguleerib automaksu.

Millal automaks jõustus?

Automaks jõustus Eestis 1. jaanuaril 2025. Alates sellest kuupäevast peavad kõik registreeritud sõidukite omanikud maksma aastamaksu, mille suurus sõltub sõiduki tüübist, CO₂ heitkogusest ja täismassist. Samuti tuleb tasuda registreerimismaks sõiduki esmakordsel registreerimisel.

Kes peab maksma automaksu?

Automaksu peab maksma isik või ettevõte, kes on kantud liiklusregistrisse sõiduki omanikuna. Kui sõidukit kasutatakse vastutava kasutuskorra alusel (nt liisingulepingu alusel), maksab automaksu vastutav kasutaja. Automaks on sõidukipõhine – maksu tuleb maksta iga omatud sõiduki eest.

Miks kehtestatati automaks?

Eesti autopark on CO2 heite järgi peaaegu Euroopa kõige saastavam. Mootorsõidukimaks aitab ellu viia riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärki liikuda transpordisektori kasvuhoonegaaside heite olulise vähenemise suunas.

Automaks kehtestati, et motiveerida sõidukiomanikke valima keskkonnasõbralikke ja madalama saastekoormusega sõidukeid. Eesmärgiks on vähendada liiklusest tingitud õhusaastet, mis omakorda aitab saavutada riigi kliimaeesmärke ja toetab tervislikuma elukeskkonna loomist. Kui traditsioonilised sisepõlemismootoriga sõidukid toodavad palju CO₂ heitkoguseid, siis keskkonnasõbralikumad sõidukid, nagu elektriautod, aitavad saastet vähendada.

Üks automaksu eesmärkidest on ka inimeste autoostuvalikute ergutamine keskkonda vähem koormavate sõidukite suunas ning autost loobumise otsuste toetamiseks.